reede, 23. juuli 2010

Sulle missis või mister anonüümne: Kui ma sisse ei oleks saanud (sain sisse!!!) siis ma oleks oma nime ära vahetanud sellepärast, et mul oleks häbi olnud seda perekonnanime kanda.. Aga nüüd kolin rõõmsalt või mitte nii rõõmsalt tagasi Eestisse.... Peate kõik mind seal kannatama hakkama nüüd. :)


See nädal on olnud kurb ja rõõmus minu jaoks..
Teisipäeval pidin hüvasti jätma toreda kolleegi Nikolaga. Väga vaffa Serbia poiss kes õpetas mulle päris palju asju..
Nii töö, elu kui asjadesse suhtumise kohta.. Ma olen väga tänulik ja mul on väga kahju, et ma teda enam ei näe...
Me ju võime mõelda, et me kunagi näeme.. Aga me mõlemad teame, et me ei näe üksteist enam kunagi.. Kurvaks teeb mind see..

Täna oli mu toredal kolleegil Yvanil viimane päev tööl.. Temaga ma saan veel laupäeval kokku korra.. Aga peale seda...
Ta küll ütles mulle, et ma võiks talle Šotimaale külla minna.. Aga kui suur on tõenäosus, et ma lihtsalt sinna satun?
Kuigi samas mind teades.. Ma olen viimasel ajal päris ettearvamatu..
Äkki lähen õppima sinna kunagi?
Eks näeb..


Teisipäeval peale tööd sain oma tokaaslase Orlaga kokku.. Orla on Iiri tšikk.. Väga vaffa tüdruk..
Saime siis kokku, ma võtsin ühe õlle.. Siis läksime järgmisse baari.. Ja teel järgmisse baari saime mingi grupi kuttidega tuttavaks.. Seal oli üks hollandlane, paar kanada poissi, mõned inglased, üks ameerika kutt ja üks iirlane.. Väga vaffa grupp oli.
Läksime siis mingisse baari/kluppi ja istuseme seal. Jõime õlut ja veits muid asju.. Ja ma jõudsin jälle mingi 6 ajal koju..
Jälle.. Kuidas ma alati suudan?
Aga õnneks ei käi ma enam tihti väljas.. Kord nädalas ei ole ju tihti?!?!? :D
Ei tegelt ei ole nii tihti.. Vahel käin väljas..


Laupäev on eriline päev minu jaoks.. Esiteks ütlen ma baibai Yvanile.. Ja teiseks saab laupäeval aasta minu siia kolimisest..
Mis ma siis aastaga korda olen saatnud?
Põhimõtteliselt midagi ju.. Needi tegin endale huule alla, keeleneedi panin tagasi, värvisin pea blondiks..
Aga see on ainult välimus..
Ma olen igasugu huvitavate inimestega tutvunud.. On inimesi keda ma hiljem ei mäleta aga on ka inimesi kelle järgi ma väga igatsema hakkan..
No selle kohta ei saa ma midagi ise öelda kas ma olen iseloomult ja nii ka muutunud.. Seda peab keegi teine ütlema..

Kurvaks teeb mind see mõte, et ma kolin varsti ära siit.
Amsterdam on mu kodu, mu lemmik linn.. Siin olen ma saavutanud selle iseseisvuse mis mul on..
Kurb..

Kommentaare ei ole: